hommikul tööle minnes oli veel inimese tunne. et noh tead küll... hommikul ikka ju selline nats imelik et päris välja maganud pole ja ega ikka ei lülita ära küll et kas on lihtsalt räme uni või on organismusel mingi viga külges.
suht kohe tööle jõudmisest alates hakkas see tunne et nüüd ilmselt on error majas. punnitasin siiki pikalt... loogika ütles et nagu et nüüd kus juba tööl olen, ei tohiks enam vahet olla, kas olen haige kontoris või kodus. eksisin. kontoris on ikka räigelt ebamugev haige olla. joosta sekretärist 8 korda tunnis mööda et kas vetsust uusi tatirätikuid tuua või köögis uus tee tulele panna... see kõik on nats imelikum kui sama protseduuri kodus toimetada. Eriti imelik algas sellel hetkel kui nohu piisavalt võimust võttis et nuuskamisega suurem ninaverepurse esile kutsuda. vot sellel hetkel hakkas nagu koitma et võiks ju tänasele tööpäevale joone alla tõmmata. nagu ikka, on see päevale varakult joone alla tõmbamine siuke raske töö. ülemuset mööda minnes leidis ta veel 100 asja mils vajasid "kiiret" konsulteerimist.
Koju muidugi polnud mõtet minna otse. Selver ju tahtis teepeal pakkuda kõike haigele vajaminevat. 0.5L puel "casino" rummi, mingi makaroniroog, mulgipuder. vähemalt tol hetkel tundus ahvatlev komplekt. toiduga on alati nii et inimene ostab seda mis parasjagu ahvatlev tundub. oled proovinud poodi minna kurguni täis puugitud kõhuga? ah?
ok, kodus oli olemas juba "rahva viina" pudeli põhi, mis sai sokkide sisse raputatud. viinasokid ühesõnaga, noh.
